Taimed müügiks

Nimi Sort Ladina keeles nimi Soome keeles nimi
Aed-aubrieeta   Aubrieta hyb. Tarharistikki
Akakapsas, püramiidijas `Metallica Crispa` Ajuga pyramidalis Kartioakankaali
Akakapsas, roomav `Mahogany` Ajuga reptans Rönsyakankaali
Alang, harilik `Red Baron` Imperata cylindrica Hurmesilkkiheinä
Angervaks `Kahome` Filipendula hyb. Mesiangervo
Angervaks, harilik `Aurea` Filipendula ulmaria Niittymesiangervo
Askleepias, mugul- `Gay Butterflies` Asclepias tuberosa Karvasilkkiyrtti 
Aster, madal `Jenny` Aster dumosus Reunusasteri
Aster, madal `Blaubox` Aster dumosus Reunusasteri
Astilbe, arendsi `Granat` Astilbe x arendsii Tarhajaloangervo
Astilbe, jaapani `Montgomery` Astilbe japonica Japaninjaloangervo
Astilbe, lihtlehine `Sprite` Astilbe simplicifolia hybrid Sulkajaloangervo
Astilbe, thunbergi `Bressingham Beauty` Astilbe thunbergii Harsojaloangervo
Brunnera, suurelehine `Jack Frost` Brunnera macrophylla Rotkolemmikki
Ebajasmiin, harilik `Nana Compacta` Philadelphus coronarius Pihajasmike
Epimeedium, alpi _ Epimedium alpinum Alppivarjohiippa
Epimeedium, punane _ Epimedium × rubrum Tarhavarjohiippa
Hanerohi, tähtkarvane `Variegata` Arabis ferdinandi-coburgii Keisarinpitkäpalko
Heleenium, sügis `Double Trouble` Helenium autumnale  Syyshohdekukka
Helmikpööris, väikeseõieline `Palace Purple` Heuchera micrantha Keijunkukka
Hortensia, ovaallehine vorm _ Hydrangea anomala ssp. petiolaris var. Ovalifolia Köynnöshortensia
Hortensia, roniv _ Hydrangea anomala Köynnöshortensia
Hosta, fortuunei `Gold Standard` Hosta fortunei Keltareunakuunlilja
Hosta, fortuunei `Albomarginata` Hosta fortunei Keltareunakuunlilja
Hosta, sinihall `Adam` Hosta sieboldiana Sinikuunlilja
Hosta, teelehine `Grandiflora` Hosta plantaginea Tuoksukuunlilja
Hosta,lanijas `Variegata` Hosta undulata var. undulata  Kirjokuunlilja
Hõbeleht, pärl- `Neuschnee’ Anaphalis margaritacea Helminukkajäkkärä
Härjasilm, suureõieline _ Leucanthemum x superbum Isopäivänkakkara
Igihali, väike `Imagine` Vinca minor Pikkutalvio
Iiris, kõrreliselehine _ Iris graminea Mätäskurjenmiekka
Iiris, kääbus   Iris pumila Kääpiökurjenmiekka
iirs, kääbus   Iris pumila Kääpiökurjenmiekka
Iisop, harilik sinine `Akkord` Hyssopus officinalis L. Iisoppi
Iisop, harilik valge `Valge mesi` Hyssopus officinalis L. Iisoppi
Iminõges, täpiline _ Lamium maculatum  Hopeatäpläpeippi
Jaaguleht, harilik `Frosted Pearls` Succisella inflexa  
Kakstolmik, jaapani _ Diarrhena japonica  
Kannike, liblikjas `Alba` Viola odorata Tuoksuorvokki
Kassikäpp, harilik `Rotes Wunder` Antennaria dioica  Kissankäpälät
Kassikäpp, patagoonia   Antennaria magellanica Kissankäpälät
Kassisaba `Christa` Veronica spicata Tähkätadyke
Kassisaba ‘Rotfuchs’ ehk `Red Fox`? Veronica spicata Tähkätadyke
Kastik, teravaõieline `Karl foerster` Calamagrostis x acutiflora Koristekastikka
Kellukas, korea _ Campanula takesimana Täpläkello
Kellukas, pozarski _ Campanula poscharskyana Tähtikello
Kellukas, täpitud _ Campanula punctata Pisamakello
Kikkapuu, fortune`i `Emerald Gaiety` Euonymus fortunei Suikerosorvarinpesas
Kikkapõõsas, virgiinia _ Paxistima canbyi Lamokelasvarpu
Kilpkonnalill, viltune _ Chelone obliqua Konnanyrtti
Kilpleht _ Darmera peltata Kilppirikko
Kirburohi, lähis   Polygonum affine Vuorikonnantatar
Kitseenelas, harilik _ Aruncus dioicus  Isotöyhtöangervo
Kivimünt, suureõieline _ Calamintha grandiflora Tarhakäenminttu
Kivirik, linna- `Variegata` Saxifraga x urbium Posliinirikko
Kobarpea, sale `The Rocket` Ligularia stenocephala Aurinkonauhus
Kopsurohi, kirjulehine _ Pulmonaria saccharata Valkotäpläimikkä
Kortsleht, alpi _ Alchemilla alpina Tunturipoimulehti
Kortsleht, pehme _ Alchemilla mollis Jättipoimulehti
Krüsanteem, aed- punane, roosa, oranz Chrysanthemum x grandiflora Krysanteemi
Kukehari, kalju `Angelina` Sedum reflexum syn Sedum rupestre Kalliomaksaruoho
Kukehari, kamtšatka `The Edge` Sedum kamtschaticum Kamtsatkanmaksaruoho
Kukehari, hokkaido   ‘Lidakense’ Sedum cauticola  Japaninmaksaruohu
Kukehari,õiekas `Weihenstephaner` Sedum floriferum Kultamaksaruoho
Kuldhari, vastak `Solar Yellow` Chiastophyllum oppositifolium Kultakaari
Kuldjuur, roosilõhnaline _ Rhodiola rosea Ruusujuuri
Kuldvits, hübriid _ Solidago x hybrida Kultapiisku x hyb
Kullerkupp, aed- _ Trollius x cultorum Tarhakullero
Kurekell, lehvikjas _ Aquilegia flabellata Kääpiöjapaninakileija
Kurereha, kassi- _ Geranium tuberosum subs malviflorum Mukulakurjenpolvi
Kurereha, risoomikas `Alba` Geranium macrorrhizum Tuoksukurjenpolvi
Kurereha, säbar _ Geranium renardii  Nyppykurjenpolvi
Kurereha, tore- `Rosemore` Geranium x magnificum Kurjenpolvi
Kurereha, viljatu `Cambridge` Geranium cantabrigiense Peittokurjenpolvi
Kuukakar, alpi _ Chrysanthemum alpinum (Leucanthemopsis) Alppipäivänkakkara
Kuutõverohi, aed _ Polygonatum x hybridum Tarhakalliokielo
Käoking, charmichaeli `Arendsii ` Aconitum carmichaelii  Ametistiukonhattu 
Käoking, sinine   Aconitum napellus Aitoukonhattu
Laudleht _ Astilboides tabularis Kilpiangervo
Lauk, euroopa _ Allium senescens L. subsp. montanum Vaarinlaukka
Lauk, farreri _ Allium cyathophorum var. farreri Farrerinlaukka
Lauk, kald- _ Allium cernuum Nuokkulaukka
Lauk, kuld- _ Allium moly Keltalauka
Lauk, mugul- (lõhnav lauk) _ Allium tuberosum Kiinansipuli
Lauk, mäestiku- _ Allium oreophilum Lehtolaukka
Lauk, Võidu- _ Allium victorialis voitonlaukka
Lavendel, tähk- `Hidcote Blue` seemik Lavendula angustifolia Tähkälaventeli
Leeklill, aed- `Blue Paradise` Phlox paniculata Syysleimu
Leeklill, aed- `Mis Mary` Phlox paniculata Syysleimu
Leeklill, kevad- ‘Clouds of Perfume’ Phlox divaricata Sinileimu
Leeklill, padjand – (nõeljalehine-) `Paparazzi Britney` Phlox hyb Sammalleimu
Liivatee, nõmm Alba Thymus serpyllum Harjuajuruoho
Liivatee, sidrun- `Aurea` Thymus × citriodorus Sitruuna-ajuruoho 
Liivatee, villane _ Thymus pseudolanuginosus Harmaa-ajuruoho 
Liivatee,nõmm- _ Thymus serpyllum Harjuajuruoho
Lurslill, liht- `Brunette` Cimicifuga (actaea) simplex Syyskimikki
Luuderohi, harilik _ Hedera helix Muratti
Lõokannus, kollane _ Corydalis lutea Keltakiurunkannus
Lõokannus, sinine `China Blue` Corydalis flexusa Safiirikiurukannus
Maasikas-vaarikas _ Rubus illecebrosus  
Maasikmaran _ Potentilla megalantha Japaninhanhikki
Mahoonia, läiklehine _ Mahonia aquifolium Mahonia
Mailane, lamav `Mrs Holt` Veronica prostrata Mätästädyke
Mailane, pikalehine _ Veronica longifolia Rantatädyke
Maran, mägi _ Potentilla crantzii  Keväthanhikki
Mesihein, pehme `Jackdaw`s Cream` Holcus mollis Pehmytmesiheina
Metspipar, harilik   Asarum europaeum Lehtotaponlehti
Metsvits, roomav `Aurea` Lysimachia nummularia Suikeroalpi
Monarda, aed- `Cambridge Scarlet` Monarda didyma Punaväriminttu
Monarda, aed- `Scorpion` Monarda didyma Punaväriminttu
Monarda, aed- (`Marshals Delight`)roosa Monarda didyma Punaväriminttu
Monarda, aed- `Beauty of Cobham` Monarda didyma Punaväriminttu
Monarda, aed- ’Schneewitchen’ Monarda didyma Punaväriminttu
Monarda, aed- `Adam` Monarda didyma Punaväriminttu
Monarda, aed- `Petite Delight` Monarda didyma Punaväriminttu
Murtud süda, harilik _ Dicentra spectabilis Särkynytsydän
Murtud süda, õevane _ Dicentra eximia Kevätpikkusydän
Murtud süda, õevane `Alba` Dicentra eximia Kevätpikkusydan
Mägisibulad eri sordid    
Männasmailane, virgiinia `Fascination` Veronicastrum virginicum Virginiantädyke
Männasmailane, virgiinia `Lavendelturm` Veronicastrum virginicum Virginiantädyke
Nabaseemik, kevad- _ Omphalodes verna Kevätkaihonkukka
Naistenõges, faasseni `Walker`s Low` Nepeta x faassenii Mirrinminttu
Naistenõges, jaapani `Pink Dreams` Nepeta subsessilis Komeakissanmintu
Naistenõges, jaapani `Blue Dreams` Nepeta subsessilis Komeakissanmintu
Naistenõges, sooniline `Pink Cat` Nepeta nervosa Tähkäkissanmintu
Naistenõges,sooniline `Blue Carpet` Nepeta nervosa Tähkäkissanmintu
Naitsepuna, liht- _ Hypericum perforatum Mäkikuisma
Neitsikummel, roosa `Robinsons Rot` Tanacetum coccineum Punapietaryrtti
Neiuslim, männas- _ Coreopsis verticillata  Syyskaunosilmä
Nurmnelk _ Dianthus deltoides  Ketoneilikka
Nõges, kold- `Variegatum` Lamium galeobdolon  Keltapeippi
Nõmmkann, mägisibuljas _ Androsace sempervivoides   Rusettinukki
Peekerlill (Rocky Mountain Penstemon) `Bandera` Penstemon strictus Pystypipo
Piimalill, kuldne _ Euphorbia polychroma Kultatyräkki
Piimalill, küpress- _ Euphorbia cyparissias Tarhatyräkki
Pojeng, valgeõieline `Edulis Superba` Paeonia lactiflora Kiinanpioni
Pojeng, varajane `Mollis` Paeonia officinalis Vuoripioni
Pojeng, varajane `Rubra plena` Paeonia officinalis Vuoripioni
Priimula, sieboldi _ Primula sieboldii Luhtaesikko
Puju, kassiurb- _ Artemisia ludoviciana Hopeamaruna
Puksrohi, tipmine _ Pachysandra terminalis Varjoyrtti 
Punanupp, Ürt `Tanna` Sanguisorba officinalis Punaluppio
Põisenelas, lodjap `Dart´s Gold` Physocarpus opulifolius Keltaheisiangervo
Päevakübar, särav `Goldstrum` Rudbeckia fulgida Sädepäivänhattu
Päevaliilia, aed- `Sammy Russel` Hemerocallis hybrida  Tarhapäivänlilja
Päevaliilia, aed- `Stella de Oro` Hemerocallis hybrida  Tarhapäivänlilja
Päevaliilia, kollane _ Hemerocallis lilioasphodelus ehk Нemerocallis flava Keltapäivänlilja
Päevaliilia, middendorffi _ Hemerocallis middendorfii Kultapäivänlilia
Päevaliilia, ruuge _ Hemerocallis fulva  Rusopäivänlilja
Päikesesilm, kare `Summer Nights` Heliopsis helianthoides subsp. scabra Päivänsilmä
Pärgenelas, võnk- `Crispa` Stephanandra incisa Seppelvarpu
Raudrohi, võsa- `Schneeball` Achillea ptarmica Ojakärsämö
Rodgersia, hobukastanilehine _ Rodgersia aesculifolia  Sormivaleangervo
Saluhein, harilik `Aureum` Milium effusum Lehtotesma
Salvei, mets `Caradonna` seemik Salvia nemorosa Hyväksytty
Siilkübrar, purpur- `Magnus`seemik Echinacea purpurea Kaunopunahattu
Sinilatv, harilik _ Polemonium caeruleum Lehtosinilatva 
Sinilill, harilik _ Hepatica nobilis Sinivuokko
Sininokk, ahtalehine _ Sisyrinchium angustifolium Vuorisilmiö
Sirel, Meyeri `Palibin` Syringa meyeri Pikkusyreeni
Tarn, jaapani `Variegata` Carex morrowii Japaninsara
Tarn, laialehine _ Carex siderosticha Idänvarjosara
Tarn, palmlehine _ Carex muskingumensis Palmusara
Tarn, palmlehine `Little Midge` Carex muskingumensis Palmusara
Tarn, paruk- `Bronze Curls` Carex comans Pronssisara
Tellima, suureõieline _ Tellima grandiflora Tellima
Tiarell, hõlmine _ Tiarella wherryi  Tupastiarella
Tonditupik, virgiinia `Rose Queen` Physostegia virginiana Virginiantädyke
Tonditupik, virgiinia `Alba` Physostegia virginiana Virginiantädyke
Tähtputk, suur `Claret` Astrantia major Isotähtiputki
Tähtputk, suur `Venice` Astrantia major Isotähtiputki
Tähtputk, suur `Roma` Astrantia major Isotähtiputki
Tähtputk, suur `Alba` Astrantia major Isotähtiputki
Valsteinia, siberi _ Waldsteinia ternata Rönsyansikka
Varsakabi, harilik `Flore Pleno` Caltha palustris  Rentukka
Vesikanep, laiguline `Red Draft` Eupatorium purpureum Purppurapunalatva
Vesikanep, toruõieline `Atropurpureum` Eupatorium fistulosum Rusopunalatva
Võhumõõk, kollane `Variegata` Iris pseudacorus Keltakurjenmiekka
Võhumõõk, siberi `Ruffled Velvet` Iris sibirica Siperiankurjenmiekka
Võhumõõk, siberi `Cambridge` Iris sibirica Siperiankurjenmiekka
Võhumõõk, siberi ( `Flight of Butterflies`) Iris sibirica Siperiankurjenmiekka
Ängelhein,kurekell- _ Thalictrum aquilegiifolium Lehtoängelmä
Ülane, mets- _ Anemone sylvestris Arovuokko
Advertisements

Mis on saanud kahest auto järelkärutäiest taimedest?

2013. aasta kevadel sai mu tütre Tartu aed kaks auto järelkärutäit taimematerjali meie Paikuse aiast. Eesmärgiks oli rajada peamiselt sinistes-roosades toonides püsilillepeenrad ja nii sai vastavalt soovile välja valitud õigetes toonides taimed. Pildil oleval peenrajupil on kõik taimed istutatud kevadel, välja arvatud hosta. Esimesel aastal olid taimed veel väiksed ja pilt kirju. Roosade toonide tarbeks sai valitud monardad, viltune kilpkonnalill, roosades ja valgetes toonides astilbed, siilikübarad, hariliku raudrohi,pikaleheline mailane, toruõieline vesikanep, virgiinia tonditupik. Siniste toonide jaoks kukkekannused, pikaleheline mailane, metssalveid, ogaputk ja siberi iiriseid.

Esimese aasta istutus

2014. aasta kevad-suvi tõi peenarde edasiseks rajamiseks juba paremaid teadmisi. Kuigi muld oli viljakas savimuld, oli antud peenar kallakul ning seetõttu selle üks osa oli teatud aegadel liigniiske. Näiteks purpursiilikübarad, monardad ning pikaleheline mailane seda hästi ei talunud ning need leidsid aias teise asukoha. Sellest lähtuvalt sai peenar pisut ümber kujundatud. Ka varju on suurte õunapuude ja okaspuude tõttu selles aianurgas päris palju. Seega sai sinna valitud niiskemat pinnast ja varju taluvad taimed, nagu hostad, astilbed, kurekellad, tulikalised, ängelheinad, siberi iirised, kukesabad ja angervaksad. Piltidelt on näha esimesel aastal istutatud taimed, sest kurekellad, tulikalised, ängelheinad ja angervaks koguvad veel ilmselt ka sellel aastal jõudu. Selles peenras ootame põnevusega 2015. aasta kevadet ja suve.

2014. aasta suvi oli peenral aga selline (astilbedel on selles peenraosas suur võim)

IMG_7269_

IMG_7163_

IMG_6923_

Järgneval pildil on selle aia pisut päikeselisem peenar ümber terrassi. Jällegi väga erinev pinnas niiskuse poolest. Pool sellest peenrast kuiv, sest suured elupuud imavad oma juurtesse kogu niiskuse. Samas on selles peenraosas poolvari.  Enamus kuivalembelisi püsikud tahaksid aga täispäikest ning seetõttu on siia raske sobivaid taimi leida.  Siiski on siia istutatud liikidest pehme kortsleht, suur tähtputk, sinilatv, korea kellukas ning isegi siberi iirised päris hästi vastu pidanud. Tütar oleks hea meelega sinna pannud kuivalembelised metssalveid, aga need kaotavad varjus jälle oma ilusa vormi ja õiterohkuse. Teine pool peenrast saab rohkem päikest ja vihma. Sinna leidsidki mõned siniseõielised metssalveid oma koha, pakkudes mõnusat kontrasti pehme kortslehe heleroheliste õitega.

IMG_6944_

IMG_6899_

Suvelillepeenar:
1 – sinilobeelia
2 – madal peiulill
3 – harilik saialill
4 – aed-maltspõõsas
5 – värd-kirinõges
6 – lõhnav neitsikummel
7 – verev sõrmkübar
8 – karvane päevakübar
9 – kivikilbik
10 – pärdiklill
11 – viltristirohi
12 – käänuline parkjuursuvelillepeenar

Veesilma rajamine aeda

Päris alguses oli ainult idee. Väga hea soovitus tiigi planeerimisel on : “Tee alguses väiksem ja kui Sa mõne aja pärast leiad, et ta pakub Sulle rõõmu rohkem, kui muret, siis võid suurema teha”. Hea on tulevase tiigi piirjooned näiteks aiavoolikuga maha märkida, et tekkiks parem ettekujutus suuruse, kuju ja asukoha sobivusest.Veesilma asukoha ja kuju määramine

Mõelda võiks ka selle peale, kui sügav veesilm teha ja millise reljeefiga põhi. Ja siis kaevama! Ilus on, kui veepeegel on maapinnaga pea samas tasapinnas. Sellepärast tuleb servad kenasti loodi ajada. Tiigi tühjendamiseks ja ülearuse vee äravooluks kasutasime sadevete äravoolu, mis viib veed kraavi.

Veesilma kaevamine ja ääre loodimine

Järgmisena panime spetsiaalse aluskanga ja selle peale basseinikile. Hea ja soodsa hinnaga kile ja aluskanga saime Rapla Kilekeskusest.  Veidi probleemseks osutus toru kilest läbiviigu tihendamine. Soovitatud bituumenmastiks tuli järgmisel aastal välja vahetada silikoni vastu, mis siiani peab.

Veesilma äravoolutoru

Veesilma kile paigaldus

Ülevoolutoru pikkus määrab ära vee tasapinna kõrguse. Kile on soovitav voltida, mitte keevitada.
ülevoolu toru

Et kile võtaks õige vormi, siis jäetakse servad lahti ja täidetakse tiik veega.Kui kile on korralikult “vormi vajunud”, täitsime välise ringi liivaga, mille peale valasime raudbetoonist õhukese kihi, et oleks, millele kattekivisid paigaldada.veesilma äärte kujundamine

Kivide ( ‘porfüür’ ) sobitamine tiigi servadega nõudis rohkem, kui ühte pead.

Veesilma ääristamine profüüriga

vesi9 vesi10

Lõpuks võis kivid plaatimis-seguga kinnitada. Ei ütle, et antud lahendus on parim, aga otsitud-uuritud sai kaua ja nüüd on sest juba 7 aastat.
Talveks oleme jätnud vee tiiki.

veesilma ümber kivide kinnitamine

Püsilillede väetamine

Kirjutan ka lühidalt, kuidas väetan suve jooksul püsikuid.

Madalakasvulistel väikseõielistel sibullilledel aitab ühest väetamiskorrast kohe pärast lehtede ilmumist. Suure lehemassiga ja tugevakasvulisi sibullilli väetan olenevalt mulla viljakusest mitu korda, kuni õitsemise lõpuni. Esimesetel väetamiskordadel kasutan ammoniumnitraati.

Püsililligi väetan kevadel vastavalt nende suurusele ja elueale. Rohkem väetisi vajavad kõrgekasvulised ja pikaealised püsililled. Neile raputan kevadel puhmiku ümber lämmastikurikast kompleksväetist (Cropcare 10/10/20). Väetise kobestan mulda. Paari aasta tagant annan neile varakevadel ka komposti. Madalakasvulised püsililled vajavad poole võrra vähem väetist. Kiratsevatele ja halvasti õitsevatele padjandtaimedele olen andnud kevadel komposti, sest kuiv mineraalväetis võib padjandeid kahjustada.

Taimede kinnikatmine talveks: minu kogemused

Kukerpuu püramiidjate vormide talvekaitse

Kukerpuu püramiidjate vormide talvekaitse

Külmad on tulemas ning viimane aeg veel aed talveks ette valmistada. Alati saab asju keerulisemaks ajada, kui tegelikult tarvis. Olen näinud oma silmaga, milleni võib viia kogenematu aedniku  “hoolitsev katmine” kilega, koormakattega, vaipadega. Kevadel ilmus vanade kaltsuvaipade alt päris kole vaatepilt: hallitanud roosid, mis olid määratud surmale. Aga neid hoiatusi, millega mitte katta, on olemas mitmetes heades artiklites, üks link ka allpool. Siinkohal räägin, kuidas toimib asi minu aias.

Olen asja enda jaoks võimalikult lihtsaks teinud. Kui puudel on lehed maha varisenud, katan nendega  kõik püsikud. Kõige paremad oleks muidugi lehed, mis püsivad võimalikult kaua kohevad: näiteks pirnipuu lehed või tammelehed. Kui neid pole saada, saavad teiste puude lehed ka kenasti selle ülesandega hakkama.  Kuna minu aiamaa muld on alatasa suvel kuiv, täidavad lehed järgneval aastal ka niiskusthoidva multši funktsiooni. Enamustel püsikutel lõikan ära pealsed, kuid jätan lõigatud varred püsikutele lisa talvekatteks peale. Kui maa on külmenud, katan ka lisaks veel kuuseokstega, mis aitavad lumel paremini peal püsida.

Kukerpuu püramiidvormid ja õrnemad lehtpuuvormid olen nööriga viimastel aastatel kinni sidunud, et vältida okste murdumist lume raskuse all. Samuti elupuude kerajad vormid, mis vajuksid muidu laiali: nt hariliku elupuu vormid `Tiny Tim` ja `Hovey`. Roomavatele okaspuuvormidele olen pannud varte alla kergkruusa graanuleid, et vältida haudumist.

Viinapuud painutan maha, ning katan kuuseokstega v.a `Zilga`, mis on juba aastaid ilusasti  vastu pidanud. Roosidele kuhjan ikka enne külmade saabumist mulla ümber. Suureõielistel elulõngadel lõikan pealsed maha ning kuhjan samuti mulda pisut peale.

Kõige suuremat vaeva näen oma aias ilmselt kanarbikega, kes kardavad pigem liigniiskust, haudumist ja päikesepõletust. Põhimõtteliselt siis kõike peale külma!  Et neid mitte vastu maad suruda kuuseokstega, ehitan neile sellel aastal peale pajuvitstest kaared, millele kuuseoksad hiljem peale panna. 

Viimastel aastatel on õnneks talved lumerohked olnud. Lumevaestel külmadel talvedel tuleb ikkagi rohkem vaeva näha. Olen kasutanud ka lisakattena ajutiselt katteloore, või vanu vaipu, mille soojemate ja niiskemate ilmade saabudes kohe ära võtan.

Ja ongi kõik!

Väga põhjalikult on katmisest näiteks veel siin: http://aialeht.delfi.ee/news/aiahooldus/algajale-aednikule-mida-ja-kuidas-talveks-katta.d?id=34824977