Sordimendi leiab: https://maieaed.wordpress.com/taimede-muuk/

Sordimendi leiab: https://maieaed.wordpress.com/taimede-muuk/
2013. aasta kevadel sai mu tütre Tartu aed kaks auto järelkärutäit taimematerjali meie Paikuse aiast. Eesmärgiks oli rajada peamiselt sinistes-roosades toonides püsilillepeenrad ja nii sai vastavalt soovile välja valitud õigetes toonides taimed. Pildil oleval peenrajupil on kõik taimed istutatud kevadel, välja arvatud hosta. Esimesel aastal olid taimed veel väiksed ja pilt kirju. Roosade toonide tarbeks sai valitud monardad, viltune kilpkonnalill, roosades ja valgetes toonides astilbed, siilikübarad, hariliku raudrohi,pikaleheline mailane, toruõieline vesikanep, virgiinia tonditupik. Siniste toonide jaoks kukkekannused, pikaleheline mailane, metssalveid, ogaputk ja siberi iiriseid.
2014. aasta kevad-suvi tõi peenarde edasiseks rajamiseks juba paremaid teadmisi. Kuigi muld oli viljakas savimuld, oli antud peenar kallakul ning seetõttu selle üks osa oli teatud aegadel liigniiske. Näiteks purpursiilikübarad, monardad ning pikaleheline mailane seda hästi ei talunud ning need leidsid aias teise asukoha. Sellest lähtuvalt sai peenar pisut ümber kujundatud. Ka varju on suurte õunapuude ja okaspuude tõttu selles aianurgas päris palju. Seega sai sinna valitud niiskemat pinnast ja varju taluvad taimed, nagu hostad, astilbed, kurekellad, tulikalised, ängelheinad, siberi iirised, kukesabad ja angervaksad. Piltidelt on näha esimesel aastal istutatud taimed, sest kurekellad, tulikalised, ängelheinad ja angervaks koguvad veel ilmselt ka sellel aastal jõudu. Selles peenras ootame põnevusega 2015. aasta kevadet ja suve.
2014. aasta suvi oli peenral aga selline (astilbedel on selles peenraosas suur võim)
Järgneval pildil on selle aia pisut päikeselisem peenar ümber terrassi. Jällegi väga erinev pinnas niiskuse poolest. Pool sellest peenrast kuiv, sest suured elupuud imavad oma juurtesse kogu niiskuse. Samas on selles peenraosas poolvari. Enamus kuivalembelisi püsikud tahaksid aga täispäikest ning seetõttu on siia raske sobivaid taimi leida. Siiski on siia istutatud liikidest pehme kortsleht, suur tähtputk, sinilatv, korea kellukas ning isegi siberi iirised päris hästi vastu pidanud. Tütar oleks hea meelega sinna pannud kuivalembelised metssalveid, aga need kaotavad varjus jälle oma ilusa vormi ja õiterohkuse. Teine pool peenrast saab rohkem päikest ja vihma. Sinna leidsidki mõned siniseõielised metssalveid oma koha, pakkudes mõnusat kontrasti pehme kortslehe heleroheliste õitega.
Päris alguses oli ainult idee. Väga hea soovitus tiigi planeerimisel on : “Tee alguses väiksem ja kui Sa mõne aja pärast leiad, et ta pakub Sulle rõõmu rohkem, kui muret, siis võid suurema teha”. Hea on tulevase tiigi piirjooned näiteks aiavoolikuga maha märkida, et tekkiks parem ettekujutus suuruse, kuju ja asukoha sobivusest.
Mõelda võiks ka selle peale, kui sügav veesilm teha ja millise reljeefiga põhi. Ja siis kaevama! Ilus on, kui veepeegel on maapinnaga pea samas tasapinnas. Sellepärast tuleb servad kenasti loodi ajada. Tiigi tühjendamiseks ja ülearuse vee äravooluks kasutasime sadevete äravoolu, mis viib veed kraavi.
Järgmisena panime spetsiaalse aluskanga ja selle peale basseinikile. Hea ja soodsa hinnaga kile ja aluskanga saime Rapla Kilekeskusest. Veidi probleemseks osutus toru kilest läbiviigu tihendamine. Soovitatud bituumenmastiks tuli järgmisel aastal välja vahetada silikoni vastu, mis siiani peab.
Ülevoolutoru pikkus määrab ära vee tasapinna kõrguse. Kile on soovitav voltida, mitte keevitada.
Et kile võtaks õige vormi, siis jäetakse servad lahti ja täidetakse tiik veega.Kui kile on korralikult “vormi vajunud”, täitsime välise ringi liivaga, mille peale valasime raudbetoonist õhukese kihi, et oleks, millele kattekivisid paigaldada.
Kivide ( ‘porfüür’ ) sobitamine tiigi servadega nõudis rohkem, kui ühte pead.
Lõpuks võis kivid plaatimis-seguga kinnitada. Ei ütle, et antud lahendus on parim, aga otsitud-uuritud sai kaua ja nüüd on sest juba 7 aastat.
Talveks oleme jätnud vee tiiki.