Taimed müügiks 2020

Sordimendi leiab: https://maieaed.wordpress.com/taimede-muuk/

Mis on saanud kahest auto järelkärutäiest taimedest?

2013. aasta kevadel sai mu tütre Tartu aed kaks auto järelkärutäit taimematerjali meie Paikuse aiast. Eesmärgiks oli rajada peamiselt sinistes-roosades toonides püsilillepeenrad ja nii sai vastavalt soovile välja valitud õigetes toonides taimed. Pildil oleval peenrajupil on kõik taimed istutatud kevadel, välja arvatud hosta. Esimesel aastal olid taimed veel väiksed ja pilt kirju. Roosade toonide tarbeks sai valitud monardad, viltune kilpkonnalill, roosades ja valgetes toonides astilbed, siilikübarad, hariliku raudrohi,pikaleheline mailane, toruõieline vesikanep, virgiinia tonditupik. Siniste toonide jaoks kukkekannused, pikaleheline mailane, metssalveid, ogaputk ja siberi iiriseid.

2014. aasta kevad-suvi tõi peenarde edasiseks rajamiseks juba paremaid teadmisi. Kuigi muld oli viljakas savimuld, oli antud peenar kallakul ning seetõttu selle üks osa oli teatud aegadel liigniiske. Näiteks purpursiilikübarad, monardad ning pikaleheline mailane seda hästi ei talunud ning need leidsid aias teise asukoha. Sellest lähtuvalt sai peenar pisut ümber kujundatud. Ka varju on suurte õunapuude ja okaspuude tõttu selles aianurgas päris palju. Seega sai sinna valitud niiskemat pinnast ja varju taluvad taimed, nagu hostad, astilbed, kurekellad, tulikalised, ängelheinad, siberi iirised, kukesabad ja angervaksad. Piltidelt on näha esimesel aastal istutatud taimed, sest kurekellad, tulikalised, ängelheinad ja angervaks koguvad veel ilmselt ka sellel aastal jõudu. Selles peenras ootame põnevusega 2015. aasta kevadet ja suve.

2014. aasta suvi oli peenral aga selline (astilbedel on selles peenraosas suur võim)

Järgneval pildil on selle aia pisut päikeselisem peenar ümber terrassi. Jällegi väga erinev pinnas niiskuse poolest. Pool sellest peenrast kuiv, sest suured elupuud imavad oma juurtesse kogu niiskuse. Samas on selles peenraosas poolvari.  Enamus kuivalembelisi püsikud tahaksid aga täispäikest ning seetõttu on siia raske sobivaid taimi leida.  Siiski on siia istutatud liikidest pehme kortsleht, suur tähtputk, sinilatv, korea kellukas ning isegi siberi iirised päris hästi vastu pidanud. Tütar oleks hea meelega sinna pannud kuivalembelised metssalveid, aga need kaotavad varjus jälle oma ilusa vormi ja õiterohkuse. Teine pool peenrast saab rohkem päikest ja vihma. Sinna leidsidki mõned siniseõielised metssalveid oma koha, pakkudes mõnusat kontrasti pehme kortslehe heleroheliste õitega.

Kivitaimla püsikutega

 

Suvelillepeenar:
1 – sinilobeelia
2 – madal peiulill
3 – harilik saialill
4 – aed-maltspõõsas
5 – värd-kirinõges
6 – lõhnav neitsikummel
7 – verev sõrmkübar
8 – karvane päevakübar
9 – kivikilbik
10 – pärdiklill
11 – viltristirohi
12 – käänuline parkjuur

Veesilma rajamine aeda

Päris alguses oli ainult idee. Väga hea soovitus tiigi planeerimisel on : “Tee alguses väiksem ja kui Sa mõne aja pärast leiad, et ta pakub Sulle rõõmu rohkem, kui muret, siis võid suurema teha”. Hea on tulevase tiigi piirjooned näiteks aiavoolikuga maha märkida, et tekkiks parem ettekujutus suuruse, kuju ja asukoha sobivusest.

Mõelda võiks ka selle peale, kui sügav veesilm teha ja millise reljeefiga põhi. Ja siis kaevama! Ilus on, kui veepeegel on maapinnaga pea samas tasapinnas. Sellepärast tuleb servad kenasti loodi ajada. Tiigi tühjendamiseks ja ülearuse vee äravooluks kasutasime sadevete äravoolu, mis viib veed kraavi.

Järgmisena panime spetsiaalse aluskanga ja selle peale basseinikile. Hea ja soodsa hinnaga kile ja aluskanga saime Rapla Kilekeskusest.  Veidi probleemseks osutus toru kilest läbiviigu tihendamine. Soovitatud bituumenmastiks tuli järgmisel aastal välja vahetada silikoni vastu, mis siiani peab.

Ülevoolutoru pikkus määrab ära vee tasapinna kõrguse. Kile on soovitav voltida, mitte keevitada.

Et kile võtaks õige vormi, siis jäetakse servad lahti ja täidetakse tiik veega.Kui kile on korralikult “vormi vajunud”, täitsime välise ringi liivaga, mille peale valasime raudbetoonist õhukese kihi, et oleks, millele kattekivisid paigaldada.

Kivide ( ‘porfüür’ ) sobitamine tiigi servadega nõudis rohkem, kui ühte pead.

Lõpuks võis kivid plaatimis-seguga kinnitada. Ei ütle, et antud lahendus on parim, aga otsitud-uuritud sai kaua ja nüüd on sest juba 7 aastat.
Talveks oleme jätnud vee tiiki.

Püsilillede väetamine

Kirjutan ka lühidalt, kuidas väetan suve jooksul püsikuid.

Madalakasvulistel väikseõielistel sibullilledel aitab ühest väetamiskorrast kohe pärast lehtede ilmumist. Suure lehemassiga ja tugevakasvulisi sibullilli väetan olenevalt mulla viljakusest mitu korda, kuni õitsemise lõpuni. Esimesetel väetamiskordadel kasutan ammoniumnitraati.

Püsililligi väetan kevadel vastavalt nende suurusele ja elueale. Rohkem väetisi vajavad kõrgekasvulised ja pikaealised püsililled. Neile raputan kevadel puhmiku ümber lämmastikurikast kompleksväetist (Cropcare 10/10/20). Väetise kobestan mulda. Paari aasta tagant annan neile varakevadel ka komposti. Madalakasvulised püsililled vajavad poole võrra vähem väetist. Kiratsevatele ja halvasti õitsevatele padjandtaimedele olen andnud kevadel komposti, sest kuiv mineraalväetis võib padjandeid kahjustada.

Taimede kinnikatmine talveks: minu kogemused

Kukerpuu püramiidjate vormide talvekaitse

Külmad on tulemas ning viimane aeg veel aed talveks ette valmistada. Alati saab asju keerulisemaks ajada, kui tegelikult tarvis. Olen näinud oma silmaga, milleni võib viia kogenematu aedniku  “hoolitsev katmine” kilega, koormakattega, vaipadega. Kevadel ilmus vanade kaltsuvaipade alt päris kole vaatepilt: hallitanud roosid, mis olid määratud surmale. Aga neid hoiatusi, millega mitte katta, on olemas mitmetes heades artiklites, üks link ka allpool. Siinkohal räägin, kuidas toimib asi minu aias.

Olen asja enda jaoks võimalikult lihtsaks teinud. Kui puudel on lehed maha varisenud, katan nendega  kõik püsikud. Kõige paremad oleks muidugi lehed, mis püsivad võimalikult kaua kohevad: näiteks pirnipuu lehed või tammelehed. Kui neid pole saada, saavad teiste puude lehed ka kenasti selle ülesandega hakkama.  Kuna minu aiamaa muld on alatasa suvel kuiv, täidavad lehed järgneval aastal ka niiskusthoidva multši funktsiooni. Enamustel püsikutel lõikan ära pealsed, kuid jätan lõigatud varred püsikutele lisa talvekatteks peale. Kui maa on külmenud, katan ka lisaks veel kuuseokstega, mis aitavad lumel paremini peal püsida.

Kukerpuu püramiidvormid ja õrnemad lehtpuuvormid olen nööriga viimastel aastatel kinni sidunud, et vältida okste murdumist lume raskuse all. Samuti elupuude kerajad vormid, mis vajuksid muidu laiali: nt hariliku elupuu vormid `Tiny Tim` ja `Hovey`. Roomavatele okaspuuvormidele olen pannud varte alla kergkruusa graanuleid, et vältida haudumist.

Viinapuud painutan maha, ning katan kuuseokstega v.a `Zilga`, mis on juba aastaid ilusasti  vastu pidanud. Roosidele kuhjan ikka enne külmade saabumist mulla ümber. Suureõielistel elulõngadel lõikan pealsed maha ning kuhjan samuti mulda pisut peale.

Kõige suuremat vaeva näen oma aias ilmselt kanarbikega, kes kardavad pigem liigniiskust, haudumist ja päikesepõletust. Põhimõtteliselt siis kõike peale külma!  Et neid mitte vastu maad suruda kuuseokstega, ehitan neile sellel aastal peale pajuvitstest kaared, millele kuuseoksad hiljem peale panna. 

Viimastel aastatel on õnneks talved lumerohked olnud. Lumevaestel külmadel talvedel tuleb ikkagi rohkem vaeva näha. Olen kasutanud ka lisakattena ajutiselt katteloore, või vanu vaipu, mille soojemate ja niiskemate ilmade saabudes kohe ära võtan.

Ja ongi kõik!

Väga põhjalikult on katmisest näiteks veel siin: http://aialeht.delfi.ee/news/aiahooldus/algajale-aednikule-mida-ja-kuidas-talveks-katta.d?id=34824977

Minu suhe aiaga

Tere, armas külaline!

Oled jõudnud kodulehele, mis on veel valmimisjärgus, aga täieneb peagi.

 

Olen Maie, erialahariduselt aednik. Taimedega tegelemine on mulle alati meeldinud, juba lapsepõlves. Üle 20 aasta olen suunanud suure kannatlikkuse ja hoolega oma aia õunapuid õiget võra kasvatama ning juurikamaad harinud. Umbes seitse aastat tagasi alustasin aga oma aia ümberkujundamisega. Nüüd on mu aiast saanud peamiselt iluaed.

Minu iluaia kirjeldus

Minu värviküllane kollektsioonaed asub Paikuse aleviku südames, Pärnust 10km kaugusel.

1200 m2 aias on esimese püsielaniku – mägimänni ümber kujundatud rododendronite,kanarbike, sõnajalgade, kõrrelistega ja teiste taimedega turba- ja varjuaed; erinevate põõsaste ja okaspuudega raamitud värvikad püsilillepeenrad; ilutiigi kaldale rajatud niiskuslembeliste taimede peenar; kiviktaimla ja palju muud. Liigirikkas püsililledega kujundatud aias on oma koht nii okaspuudel, põõsastel (sh. söödavate viljadega ilupõõsad), ronitaimedel kui ka sibullilledel.

Oma algseid istutusplaane iga aastal aiareisidelt kaasa toodud uute põnevate liikide ja sortidega täiendades ning nende sirgumist oodates ei ole aias kunagi igav. Paljunduspeenrale jäänud taimed leiavad kodu kas naabrite ja sõprade aedades või suvistelt lillelaatadelt.

Proovin alati iga uuele taimele, mille aeda toon meie liivakate ja kergete muldade kiuste optimaalsed kasvutingimused luua. Õige hooldusega (väetamine, lõikamine jne) näevad puud ja põõsad elujõulised välja ning pakuvad rohkelt õieilu ja saaki.

Aeda planeerides sain ära kasutada külgnevate aedade ning ümbritseva looduse lähedust, nii ongi minu aias ka mõni „varastatud vaade“. Olen proovinud luua sarnase õievärvi või lehestikuga taimerühmi kasutades kujundusse rütmi, mis tekitab liikumist. Kus võimalik, olen kasutanud kuldlõikereeglit, mis minu arvates toob kujundusse rahu ja tasakaalu. Harmooniliste värvilahendustega peenardel, kus olen arvestanud peale õite värvi/õitsemise aja ka lehestiku tooni ja struktuuriga, jagub silmailu varakevadest kuni suuremate külmadeni.

Kellel on huvi ja soov minu aiast ja taimedest ning nende hooldusest rohkem teada saada, võib minuga ühendust võtta facebook’is: http://www.facebook.com/MaieAed või helistades +37156621978. Oma liigirohkusega on minu aed heaks taimede tundmaõppimise kohaks värsketele aiasõpradele.

NB! Sellel lehel olevate fotode kasutamine on lubatud ainult eelneval kokkuleppel.