Artiklid

1. Artikkel www.iluaiad.ee veebilehel.

2. Artikkel Pärnu Postimehes (07.06.2014) ja Sakalas (18.06.2014):

Rodoaed pakub ohtralt silmailu

Annika Poldre

Paikuse Västriku 17 aed hakkab möödujale silma: hooldatud ja mitmekesine, annab see aimu omaniku oskustest ja iluarmastusest. Tänavu mai lõpul Pärnus peetud Rohenäppude festivali ajal kutsus perenaine Maie Vridolin huvilisi oma aeda ja ühel õhtul rääkis ta põhjalikumalt rododendronitest, mida tal on palju sorte.

Maie Vridolini aed on väga mitmekesine: väikest tiiki ümbritsevad hostad, nende seas Inglismaalt toodud haruldusigi, ja veeaia taimed. Metsvits mõjub õitsedes kollase müürina kontpuu ees. Kollane on perenaise lemmikvärv, seepärast on aias seda tooni palju, näiteks ka liiliate seas. Värvikirevust lisavad roosad ja sinised salveid ning lillad iirised. «Mul on kõik sellised taimed, kes ei karda külma,» ütleb Vridolin. Kõrgusedki pole siin juhuslikud: kui roosaõieline vesikanep kasvab kuni kahe meetri kõrguseks, siis tema ees jäävad madalamaks punased monardad.

Maie Vridolin oma mitmekesises liigirikkas aias rododendronite keskel. URMAS LUIK (Pärnu Postimees)

Turvas on põhiline

Põgusa ringkäigu järel keskendub huviliste seltskond ligi 1600 ruutmeetri suuruse krundi keskel asuvale turbaaiale. «Mõtlesin, et teeks turbaaia,» meenutab perenaine algust. Kõigepealt kaevati siin 70 sentimeetri sügavuselt muld välja ja asendati turbapätsidega, sest rodod tahavad haput pinnast. «Mida jämedam turvas, seda parem,» rõhutab Maie Vridolin. Parim on segu, milles on 70 protsenti tükilist turvast ning 30 protsenti kõdulehti, vanu okaspuukooretükke ja liiva. Viimati nimetatud muudavad substraadi õhuliseks. Kui rododendroneid üksikult istutada, läheb ühe taime auku kuni 150 liitrit turvast. Kuue aasta eest loodud turbaaia keskel kõrgub mägimänd. See pakub küllalt varju neile taimedele, kes päikest ei ihka. Peaaegu kõik rododendronid on toodud eesti aiasõprade seas hästi tuntud Läti Baltezeri puukoolist. Seal on aga ka Häädemeestelt Tõnu Linnu aiast pärit heitlehiseid rodosid, mis ei karda päikest. Istutamisel on arvestatud põhimõtet, et tahapoole jääksid varjulembesed ja ette paremini päikest taluvad heitlehised taimed. Kõik igihaljad rododendronid vajavad päikese eest kaitset ja Vridolin paneb neile varjukatte juba jaanuaris. «Kanada, Jaapani, Kamtšatka, Schlippenbachi, Vasey, roosa, kollane ja kleepuv rododendron,» loetleb ta heitlehiste rododendronite liike, mis pakuvad praegu õieilu. Neid valides ongi ta värvirohkusele mõelnud: siin näeb kollaseid, oranže, punaseid ja lillasid toone ning sügiseti on lehedki eri värvi.

Rododele sobivad naabrid

Rodode ümbrust täidavad madalamad taimed, mis samuti vajavad happelist pinnast. Kanarbikku on vaid üksikud puhmad. «Kui talvel tuleb palju lund, siis on nad kevadel vastu maad ja kannatavad seetõttu niiskuse all. Kui lund pole, põletab neid varakevadine päike,» põhjendab Maie Vridolin, miks ta kanarbikku aeda ei soovita.Seevastu mustikad, pohlad ja jõhvikad kasvavad siin hästi ja madal ahtalehine mustikas aitab kaasa teiste tolmeldamisele. «Mida rohkem mustikasorte, seda parem ja neid tuleb lõigata iga kahe-kolme aasta järel.» Rododele lisaks on turbaaeda sobitatud soost toodud tarnasid, kollaste ja punaste õitega epimeediume, metspipart, lamavat talihalja, roomavat kikkapuud ning 15 sorti sõnajalgu. «Kui algul on turbaaed tühi, siis võib sinna panna pinnakattetaimi,» pakub Vridolin. Hästi katavad pinda Siberi valdsteinia ja kikkapuu. Happelist pinnast tahavad madalad astilbed, priimulad ja ülased. Vridolin soovitab turbaaia rajada männi või tamme alla, sest nende juured lähevad sügavale pinnasesse. Kuusk aga rodoaeda ei sobi, sest ajab juured laiali. «Teadmised tulevad kogemustega,» julgustab Vridolin algajaid ning jätkab nõuannetega. Kui soovite puhma kasvukõrgust piirata, ärge õitsenud õisi ära noppige. Kõiki võrseid ei maksa korraga kärpida, sest pärast lõikamist ei tule võrsele järgmisel aastal õisi. Õitsemise järel võib noort võrset lõigata nii, et üks noor leht jääb alles. Rododendroni varrel asuvad madalamas osas niinimetatud uinuvad pungad, milleni tagasi lõigates võib saada uue põõsa. Tagasi tuleks lõigata siis, kui põõsas on mingil põhjusel tugevasti kahjustada saanud. Kui aga taim õiepungi ei moodusta, võib põhjus olla liiga pime kasvukoht. Rododele kohta valides tuleks teada sedagi, et maja seina äär on neile liiga kuiv, sest sinna vihmavesi ei ulatu. Kastmist vajavad rodod kõige rohkem uute võrsete moodustumise ajal ja kasta ei tohiks kraaniveega. Parim on vihmavesi. Väetada võib rododendroneid kord aastas mai lõpul spetsiaalse rododendronite või hapulembeste taimede väetisega. Vridolin on pannud ka hästi kõdunenud sõnnikut.

Ilmunud:

Pärnu Postimees 7. juuni 2014

Sakala 18. juuni  2014