2013. aasta kevadel sai mu tütre Tartu aed kaks auto järelkärutäit taimematerjali meie Paikuse aiast. Eesmärgiks oli rajada peamiselt sinistes-roosades toonides püsilillepeenrad ja nii sai vastavalt soovile välja valitud õigetes toonides taimed. Pildil oleval peenrajupil on kõik taimed istutatud kevadel, välja arvatud hosta. Esimesel aastal olid taimed veel väiksed ja pilt kirju. Roosade toonide tarbeks sai valitud monardad, viltune kilpkonnalill, roosades ja valgetes toonides astilbed, siilikübarad, hariliku raudrohi,pikaleheline mailane, toruõieline vesikanep, virgiinia tonditupik. Siniste toonide jaoks kukkekannused, pikaleheline mailane, metssalveid, ogaputk ja siberi iiriseid.
2014. aasta kevad-suvi tõi peenarde edasiseks rajamiseks juba paremaid teadmisi. Kuigi muld oli viljakas savimuld, oli antud peenar kallakul ning seetõttu selle üks osa oli teatud aegadel liigniiske. Näiteks purpursiilikübarad, monardad ning pikaleheline mailane seda hästi ei talunud ning need leidsid aias teise asukoha. Sellest lähtuvalt sai peenar pisut ümber kujundatud. Ka varju on suurte õunapuude ja okaspuude tõttu selles aianurgas päris palju. Seega sai sinna valitud niiskemat pinnast ja varju taluvad taimed, nagu hostad, astilbed, kurekellad, tulikalised, ängelheinad, siberi iirised, kukesabad ja angervaksad. Piltidelt on näha esimesel aastal istutatud taimed, sest kurekellad, tulikalised, ängelheinad ja angervaks koguvad veel ilmselt ka sellel aastal jõudu. Selles peenras ootame põnevusega 2015. aasta kevadet ja suve.
2014. aasta suvi oli peenral aga selline (astilbedel on selles peenraosas suur võim)
Järgneval pildil on selle aia pisut päikeselisem peenar ümber terrassi. Jällegi väga erinev pinnas niiskuse poolest. Pool sellest peenrast kuiv, sest suured elupuud imavad oma juurtesse kogu niiskuse. Samas on selles peenraosas poolvari. Enamus kuivalembelisi püsikud tahaksid aga täispäikest ning seetõttu on siia raske sobivaid taimi leida. Siiski on siia istutatud liikidest pehme kortsleht, suur tähtputk, sinilatv, korea kellukas ning isegi siberi iirised päris hästi vastu pidanud. Tütar oleks hea meelega sinna pannud kuivalembelised metssalveid, aga need kaotavad varjus jälle oma ilusa vormi ja õiterohkuse. Teine pool peenrast saab rohkem päikest ja vihma. Sinna leidsidki mõned siniseõielised metssalveid oma koha, pakkudes mõnusat kontrasti pehme kortslehe heleroheliste õitega.
Maie Aed 