Kivitaimla püsikutega

 

Suvelillepeenar:
1 – sinilobeelia
2 – madal peiulill
3 – harilik saialill
4 – aed-maltspõõsas
5 – värd-kirinõges
6 – lõhnav neitsikummel
7 – verev sõrmkübar
8 – karvane päevakübar
9 – kivikilbik
10 – pärdiklill
11 – viltristirohi
12 – käänuline parkjuur

Veesilma rajamine aeda

Päris alguses oli ainult idee. Väga hea soovitus tiigi planeerimisel on : “Tee alguses väiksem ja kui Sa mõne aja pärast leiad, et ta pakub Sulle rõõmu rohkem, kui muret, siis võid suurema teha”. Hea on tulevase tiigi piirjooned näiteks aiavoolikuga maha märkida, et tekkiks parem ettekujutus suuruse, kuju ja asukoha sobivusest.

Mõelda võiks ka selle peale, kui sügav veesilm teha ja millise reljeefiga põhi. Ja siis kaevama! Ilus on, kui veepeegel on maapinnaga pea samas tasapinnas. Sellepärast tuleb servad kenasti loodi ajada. Tiigi tühjendamiseks ja ülearuse vee äravooluks kasutasime sadevete äravoolu, mis viib veed kraavi.

Järgmisena panime spetsiaalse aluskanga ja selle peale basseinikile. Hea ja soodsa hinnaga kile ja aluskanga saime Rapla Kilekeskusest.  Veidi probleemseks osutus toru kilest läbiviigu tihendamine. Soovitatud bituumenmastiks tuli järgmisel aastal välja vahetada silikoni vastu, mis siiani peab.

Ülevoolutoru pikkus määrab ära vee tasapinna kõrguse. Kile on soovitav voltida, mitte keevitada.

Et kile võtaks õige vormi, siis jäetakse servad lahti ja täidetakse tiik veega.Kui kile on korralikult “vormi vajunud”, täitsime välise ringi liivaga, mille peale valasime raudbetoonist õhukese kihi, et oleks, millele kattekivisid paigaldada.

Kivide ( ‘porfüür’ ) sobitamine tiigi servadega nõudis rohkem, kui ühte pead.

Lõpuks võis kivid plaatimis-seguga kinnitada. Ei ütle, et antud lahendus on parim, aga otsitud-uuritud sai kaua ja nüüd on sest juba 7 aastat.
Talveks oleme jätnud vee tiiki.