Taimede kinnikatmine talveks: minu kogemused

Kukerpuu püramiidjate vormide talvekaitse

Külmad on tulemas ning viimane aeg veel aed talveks ette valmistada. Alati saab asju keerulisemaks ajada, kui tegelikult tarvis. Olen näinud oma silmaga, milleni võib viia kogenematu aedniku  “hoolitsev katmine” kilega, koormakattega, vaipadega. Kevadel ilmus vanade kaltsuvaipade alt päris kole vaatepilt: hallitanud roosid, mis olid määratud surmale. Aga neid hoiatusi, millega mitte katta, on olemas mitmetes heades artiklites, üks link ka allpool. Siinkohal räägin, kuidas toimib asi minu aias.

Olen asja enda jaoks võimalikult lihtsaks teinud. Kui puudel on lehed maha varisenud, katan nendega  kõik püsikud. Kõige paremad oleks muidugi lehed, mis püsivad võimalikult kaua kohevad: näiteks pirnipuu lehed või tammelehed. Kui neid pole saada, saavad teiste puude lehed ka kenasti selle ülesandega hakkama.  Kuna minu aiamaa muld on alatasa suvel kuiv, täidavad lehed järgneval aastal ka niiskusthoidva multši funktsiooni. Enamustel püsikutel lõikan ära pealsed, kuid jätan lõigatud varred püsikutele lisa talvekatteks peale. Kui maa on külmenud, katan ka lisaks veel kuuseokstega, mis aitavad lumel paremini peal püsida.

Kukerpuu püramiidvormid ja õrnemad lehtpuuvormid olen nööriga viimastel aastatel kinni sidunud, et vältida okste murdumist lume raskuse all. Samuti elupuude kerajad vormid, mis vajuksid muidu laiali: nt hariliku elupuu vormid `Tiny Tim` ja `Hovey`. Roomavatele okaspuuvormidele olen pannud varte alla kergkruusa graanuleid, et vältida haudumist.

Viinapuud painutan maha, ning katan kuuseokstega v.a `Zilga`, mis on juba aastaid ilusasti  vastu pidanud. Roosidele kuhjan ikka enne külmade saabumist mulla ümber. Suureõielistel elulõngadel lõikan pealsed maha ning kuhjan samuti mulda pisut peale.

Kõige suuremat vaeva näen oma aias ilmselt kanarbikega, kes kardavad pigem liigniiskust, haudumist ja päikesepõletust. Põhimõtteliselt siis kõike peale külma!  Et neid mitte vastu maad suruda kuuseokstega, ehitan neile sellel aastal peale pajuvitstest kaared, millele kuuseoksad hiljem peale panna. 

Viimastel aastatel on õnneks talved lumerohked olnud. Lumevaestel külmadel talvedel tuleb ikkagi rohkem vaeva näha. Olen kasutanud ka lisakattena ajutiselt katteloore, või vanu vaipu, mille soojemate ja niiskemate ilmade saabudes kohe ära võtan.

Ja ongi kõik!

Väga põhjalikult on katmisest näiteks veel siin: http://aialeht.delfi.ee/news/aiahooldus/algajale-aednikule-mida-ja-kuidas-talveks-katta.d?id=34824977

Minu suhe aiaga

Tere, armas külaline!

Oled jõudnud kodulehele, mis on veel valmimisjärgus, aga täieneb peagi.

 

Olen Maie, erialahariduselt aednik. Taimedega tegelemine on mulle alati meeldinud, juba lapsepõlves. Üle 20 aasta olen suunanud suure kannatlikkuse ja hoolega oma aia õunapuid õiget võra kasvatama ning juurikamaad harinud. Umbes seitse aastat tagasi alustasin aga oma aia ümberkujundamisega. Nüüd on mu aiast saanud peamiselt iluaed.

Minu iluaia kirjeldus

Minu värviküllane kollektsioonaed asub Paikuse aleviku südames, Pärnust 10km kaugusel.

1200 m2 aias on esimese püsielaniku – mägimänni ümber kujundatud rododendronite,kanarbike, sõnajalgade, kõrrelistega ja teiste taimedega turba- ja varjuaed; erinevate põõsaste ja okaspuudega raamitud värvikad püsilillepeenrad; ilutiigi kaldale rajatud niiskuslembeliste taimede peenar; kiviktaimla ja palju muud. Liigirikkas püsililledega kujundatud aias on oma koht nii okaspuudel, põõsastel (sh. söödavate viljadega ilupõõsad), ronitaimedel kui ka sibullilledel.

Oma algseid istutusplaane iga aastal aiareisidelt kaasa toodud uute põnevate liikide ja sortidega täiendades ning nende sirgumist oodates ei ole aias kunagi igav. Paljunduspeenrale jäänud taimed leiavad kodu kas naabrite ja sõprade aedades või suvistelt lillelaatadelt.

Proovin alati iga uuele taimele, mille aeda toon meie liivakate ja kergete muldade kiuste optimaalsed kasvutingimused luua. Õige hooldusega (väetamine, lõikamine jne) näevad puud ja põõsad elujõulised välja ning pakuvad rohkelt õieilu ja saaki.

Aeda planeerides sain ära kasutada külgnevate aedade ning ümbritseva looduse lähedust, nii ongi minu aias ka mõni „varastatud vaade“. Olen proovinud luua sarnase õievärvi või lehestikuga taimerühmi kasutades kujundusse rütmi, mis tekitab liikumist. Kus võimalik, olen kasutanud kuldlõikereeglit, mis minu arvates toob kujundusse rahu ja tasakaalu. Harmooniliste värvilahendustega peenardel, kus olen arvestanud peale õite värvi/õitsemise aja ka lehestiku tooni ja struktuuriga, jagub silmailu varakevadest kuni suuremate külmadeni.

Kellel on huvi ja soov minu aiast ja taimedest ning nende hooldusest rohkem teada saada, võib minuga ühendust võtta facebook’is: http://www.facebook.com/MaieAed või helistades +37156621978. Oma liigirohkusega on minu aed heaks taimede tundmaõppimise kohaks värsketele aiasõpradele.

NB! Sellel lehel olevate fotode kasutamine on lubatud ainult eelneval kokkuleppel.